Wellingtoni veiseliha
Ilmselt peab iga toidutegemisest huvitatud inimene valmistama vähemalt korra-paar elu jooksul Wellingtoni veiseliha. Hea võimaluse selleks andis Kerttu Kikas, kes tõi ootamatult meile lihaveise liha, mille hulgast mul õnnestus saada ka tükk suurepärast sisefileed.
Wellingtoni veiseliga on Briti roog, mis on valmistatud veise sisefileest, mis on keeratud kas pasteedi või seenepasta (duxelles) või mõlemi sisse, kaetud peekoniviiludega ja küpsetatud lehttaignas. Toit on oma nime saanud Arthur Wellesley, Esimese Wellingtoni hertsogi järgi, kes muuhulgas võitles ka Napoleoni sõdades. Seda, kas Wellingtoni Hertsog kunagi ka sarnast toitu sõi või nägi, seda pole teada. Arvatakse, et enne 20 sajandi algust ei olnud see toit laialt levinud. Esimesed märked sellest toidust kokaraamatutes olidki 20 sajandi esimestest aastatest. 21 sajandil on selle toidu populrseks teinud eelkõige Gordon Ramsay, aga seda võib leida paljude tippkokkade blogidest ja postitustest.
Tänapäeval ringlevates retseptides on enamasti kasutatud selle toidu valmistamisel Parma sinki, aga selle singiga valmistades on minu jaoks maitses liiga domineeriv singimaitse ja veiseliha enda hõrk maitse ei pääse mõjule. Maitse asi.
Igal juhul kui kellegil on tahtmist proovida või oma külalisi millegi erilisega üllatada, siis tasub seda toitu valmistada.
Valmistamisaeg: 1,5 tundi, Wellingtoni võib kokku panna ka eelmisel päeval.
Tase: üle keskmise
Kogus: neljale
Koostisosad:
1 kg veise sisefileed, kelmed eemaldatud ja lihatükk kenasti ühtlaseks trimmitud
2 spl Inglise sinepit
Soola ja musta pipart maitsestamiseks
0,5 tl värsket või kuivatatud tüümiani
3-4 spl oliiviõli liha pruunistamiseks
500 g pakk valmis lehttainast
500 g šampinjone, need ei pea olema pruunid, sest seened muutuvad praadides pruunikaks
2 suuremat küüslauguküünt
250 g toorsuitsu peekonit
1 muna
Serveerimiseks sobivad nt ahjukartulid, toorsalat
Valmistamine:
1. Lõika sisefilees kõige ilusamast osast ühtlane tükk, eemalda kelmed ja trimmi vajadusel liha, et tükk saaks hästi ühtlane
2. Maitsesta liha meresoola ja musta pipraga igast küljest.
3. Aja paar spl oliiviõli praepannil hästi kuumaks ja pruunista liha kiiresti igast küljest, ka otstest ning tõsta kõrvale.
4. Määri liha kokku inglise sinepiga
5. Purusta köögikombainis seened ja küüslauk, vala kuivale, ilma õlita pannile ja prae kuni seenemass on kuiv. Maitsesta meresoola ja musta pipra ning 0,5 tl tüümianiga, lase kergelt hjahtuda
6. Kata tööpind toidukilega, laota sellele peekoniviilud umbes nii suure alana, et see ulatuks ümber lihatüki
7. Kata peekoniviilud seenemassiga (duxelles) ja aja ühtlaselt laiali
8. Aseta seenemassile pruunistatud ja sinepiga määritud liha ja kasutades abiks toidukile keera peekon ja seenemass tihedalt ümber lihatüki. Mähi kõik kilesse ja keera otstest tugevaks ja tihedaks vorstiks ning aseta külmikusse +4 kraadi C juurde umbes 15 minutiks.
9. Rulli lehttaignatükk õhemaks ja nii suureks, et Wellingtoni saaks sellesse mähkida
10. Tõsta peekonisse ja seentesse mähitud liha taignatükile ja keera tihedalt taignasse. Eemalda ülejäävad ja ülekattes olevad taignatükid ja sulge servad ja otsad ning mähi valmis Wellingtoni veiseliha tihedalt toidukilesse ja aseta külmikusse +4 kraadi C juurde kuni küpsetamiseni.
11. Kuumuta praeahi 200 kraadi C-ni. Aseta Wellingtoni veiseliha küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pintselda tainast munaga, kaunista kas osaliste sisselõigetega (ära läbista tainast!!) või kata pealt kaunistuseks taignaribadega
12. Soovitatav oleks kasutada lihatermomeetrit, et liha tuleks täiuslik. Mina valmistasin sellise medium-, medium rare vahepealse küpsusastmega liha ja lasin liha sisetemperatuuri +54 kraadi C-ni. Selleks kulus aega umbes 45 minutit, aga mina alustasin ka umbes +10 kraadise sisetemperatuuriga tükiga. Selle ajaga on tainas muutunud krõbedaks ja kuldseks.
13. Tõsta Wellingtoni veiseliha ahjust välja ja lase sel puhata 10-15 minutit. Lõika liha lahti väga terava noaga, serveeri kas toorsalati või ahjukartulitega.
Valmis!!
