{"id":779,"date":"2018-10-06T20:03:32","date_gmt":"2018-10-06T17:03:32","guid":{"rendered":"http:\/\/andrestover.com\/?p=779"},"modified":"2018-11-17T15:05:59","modified_gmt":"2018-11-17T13:05:59","slug":"yogurt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/yogurt\/","title":{"rendered":"Jogurt"},"content":{"rendered":"

Jogurti nimetus tuleb t\u00fcrgi keelest (yo\u011furt) ja see t\u00e4histab hapukat, pooltahket fermenteeritud massi, mis tekib piima fermenteerimise k\u00e4igus. Sama v\u00f5i sarnaseid piima fermentatsiooni produkte on kasutatud paljude sajandite jooksul nii praegustel Ida-Euroopa aladel, Indias, P\u00f5hja Aafrikas ja l\u00e4hisidas, kus see esines paljude erinevate nimetuste all ja seda kasutati toiduks, toidu valmistamiseks, marinaadides, kastmetes ja jookides. Esimesed jogurti kasutamise t\u00f5endid arvatakse olevat ajastust 5000 e.k. Euroopas j\u00e4i jogurt eksootiliseks ja v\u00f5rdlemisi tundmatuks kuni 20 sajandi alguseni, kuni Nobeli Preemia laureaat Ilia Mit\u0161nikv kontakterus paljude erinevate maailma teadlastega, mille tulemusena tekkis diskussioon, kus toretiseeriti selle \u00fcle, et fermenteeritud piima s\u00f6\u00f6mine kaitses soolestikku patogeensete bakterite eest (Harold McGee \u201cOn Food And Cooking: The Science And Lore Of The Kitchen\u201d 2004). Jogurti t\u00f6\u00f6stuslik tootmine algas Euroopas 1920-ndatel aastatel, aga laiale tarbijaskonnale sai see k\u00e4ttesaadavaks 1960-ndatel kui \u0160veitsi firmad hakkasid jogurteid maitsestama ja lisama sinna erinevaid marju ja maitseid.
\nStabdartne jogurt fermenteeritakse kahe bakteriliigi Lactobacillus delbrueckii<\/em> spp. bulgaricus<\/em> and Streptococcus salivarius<\/em> spp. thermophilus<\/em>. Need kaks s\u00f6\u00f6det stimuleerivad \u00fcksteise kasvu ja fermenteerivad koost\u00f6\u00f6s piima oluliselt kiiremini kui need liigid seda \u00fcksinda teeksid.
\nJogurti valmistamisel on v\u00e4ga vajalik piima kuumutamine. Esiteks kuumutatakse piima seet\u00f5ttu, et tappa piimas olevad mikroorganismid. See ei ole essentsiaalne past\u00f6riseeritud piima puhul, aga kuumutamine denatureerib vadakuvalke, mis ilma selleta interakteeruvad kaseiiniga, h\u00e4irides kvaliteetse jogurti maatriksi moodustamist. Igal juhul olen ka ise testinud, et kuumutatud piimast saadav jogurt on palju k\u00f5rgema kvaliteediga.
\nPeale piima kuumutamist on vaja piim jahutada 40-45 kraadi juurde, mis on optimaalne temperatuur jogurtikultuuri kasvamiseks ja jogurti fermenteerimiseks. Kui piim on jahtunud, siis alustatakse fermentatsiooni, segades piima hulka starterkultuuri, enamasti eelmise tipartii jogurtit. Jogurti valmistamiseks on kaks v\u00f5imalikku metoodikat \u2013 kiire ja aeglane. Kiire meetodi puhul toimub fermentatsioon 40-45 kraadi juures 3-6 tundi, kuid jogurt tuleb rohkem \u201erobustne\u201c. Aeglase metoodika puhul fermenteeritakse jogurtit 30 kraadi juures ~18 tundi. Jogurt, mis sellisel juhul tekib omab v\u00e4ga tihedat struktuuri, mis hoiab ka vadaku jogurti struktuuris, ilma, et jogurti pinnale tekiks \u201evesi\u201c. Poes saadaolevad jogurtid ja see jogurt, mida mina igan\u00e4dalaselt teen on kiire fermentatsioonimeetodi jogurt.<\/p>\n

Kui plaan on kasvatada jogurti starterkultuur v\u00e4lja supermarketist ostetud jogurtist, siis see n\u00f5uab aega ja kannatust. Soovitav on kasutada kas biomarketi elusaid jogurteid v\u00f5i bakterite puhaskultuure. Juhul kui sa alustad supermarketist saadava jagurtiga, siis vali kaks v\u00f5i rohkem erinevat Kreeka ja T\u00fcrgi jogurtit. J\u00e4rgi allpoololevaid juhiseid ja kasvata endale jogurtikultuur. See on normaalne kui kolm esimest fermentatsiooni ei taga soovitud tulemust. Mina sain alates 4 fermentatsioonikorrast tehtud ideaalil\u00e4hedase jogurti.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Valmistamise aeg: 30-45 min piima keetmine, 1 tund piima jahutamine, 4 tundi jogurti fermentatsioon<\/span>
\nTase: mitte \u00fclearu keeruline<\/span>
\nKogus: 2 L<\/span><\/p>\n

Koostisosad:<\/span><\/p>\n

2L piima (maitse asi, kas t\u00e4ispiima v\u00f5i 2,5% piima)
\n2 spl eelmise partii jogurtit<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Valmistamine:<\/span><\/p>\n

1. Kuumuta piim 85 kraadi juurde ja hoia kuumust 30 min jooksul v\u00f5i 90 kraadi juurde 10 minutiks.
\n2. Jahuta piim 45 kraadi juurde
\n3. Sega 2 spl eelmise parti jogurtit v\u00e4ikese piimahulgaga \u00fchtlaseks ja lisa piimale juurde.
\n4. Jaota segu klaaspurkidesse v\u00f5i plastik-karpidesse ja pane praeahju, kuhu on asetatud 2-3 p\u00f5levat teek\u00fc\u00fcnalt. Teek\u00fc\u00fcnlad hoiavad fermentatsiooni keskkonna temperatuuri 40-45 kraadi juures. V\u00f5imaluse korral m\u00f5\u00f5da protsessi k\u00e4igus temperatuuri. Lase jogurtil fermenteeriuda 4 tunni jooksul. Juhul kui soovid hapukamat jogurtit, lase fermentatsioonil kesta 6 tundi. Minu jaoks on 4 tundi ideaalne.
\n5. S\u00e4ilita jogurtit +4 kraadi juures, kus see seisab 10 p\u00e4eva ideaalses konditsioonis. Soovitatav on teha igal n\u00e4dalal uus jogurtipartii, aga jogurt sobib starterkultuuriks ka m\u00f5ni n\u00e4dal seisnult.
\nS\u00f6\u00f6 jogurtit hommikuhelvestega, moosiga, meega v\u00f5i naudi seda maitsestamatult.
\nValmis!!<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\n\n\t<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jogurti nimetus tuleb t\u00fcrgi keelest (yo\u011furt) ja see t\u00e4histab hapukat, pooltahket fermenteeritud massi, mis tekib piima fermenteerimise k\u00e4igus. Sama v\u00f5i sarnaseid piima fermentatsiooni produkte on kasutatud paljude sajandite jooksul nii praegustel Ida-Euroopa aladel, Indias, P\u00f5hja Aafrikas ja l\u00e4hisidas, kus see esines paljude erinevate nimetuste all ja seda kasutati toiduks, toidu valmistamiseks, marinaadides, kastmetes ja jookides. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":780,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[323,76],"tags":[360],"class_list":["post-779","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maarded-ja-dipid","category-korvalroad","tag-milk","has-post-title","has-post-date","has-post-category","has-post-tag","has-post-comment","has-post-author"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.2","language":"ee","enabled_languages":["en","ee"],"languages":{"en":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ee":{"title":true,"content":true,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/779","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=779"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/779\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":789,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/779\/revisions\/789"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/780"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=779"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=779"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=779"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}