{"id":2903,"date":"2022-03-27T20:59:58","date_gmt":"2022-03-27T17:59:58","guid":{"rendered":"http:\/\/andrestover.com\/?p=2903"},"modified":"2022-04-24T16:22:30","modified_gmt":"2022-04-24T13:22:30","slug":"beef-wellington","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/beef-wellington\/","title":{"rendered":"Wellingtoni veiseliha"},"content":{"rendered":"<p>Ilmselt peab iga toidutegemisest huvitatud inimene valmistama v\u00e4hemalt korra-paar elu jooksul Wellingtoni veiseliha. Hea v\u00f5imaluse selleks andis Kerttu Kikas, kes t\u00f5i ootamatult meile lihaveise liha, mille hulgast mul \u00f5nnestus saada ka t\u00fckk suurep\u00e4rast sisefileed.<br \/>\nWellingtoni veiseliga on Briti roog, mis on valmistatud veise sisefileest, mis on keeratud kas pasteedi v\u00f5i seenepasta (duxelles) v\u00f5i m\u00f5lemi sisse, kaetud peekoniviiludega ja k\u00fcpsetatud lehttaignas. Toit on oma nime saanud Arthur Wellesley, Esimese Wellingtoni hertsogi j\u00e4rgi, kes muuhulgas v\u00f5itles ka Napoleoni s\u00f5dades. Seda, kas Wellingtoni Hertsog kunagi ka sarnast toitu s\u00f5i v\u00f5i n\u00e4gi, seda pole teada. Arvatakse, et enne 20 sajandi algust ei olnud see toit laialt levinud. Esimesed m\u00e4rked sellest toidust kokaraamatutes olidki 20 sajandi esimestest aastatest. 21 sajandil on selle toidu populrseks teinud eelk\u00f5ige Gordon Ramsay, aga seda v\u00f5ib leida paljude tippkokkade blogidest ja postitustest.<br \/>\nT\u00e4nap\u00e4eval ringlevates retseptides on enamasti kasutatud selle toidu valmistamisel Parma sinki, aga selle singiga valmistades on minu jaoks maitses liiga domineeriv singimaitse ja veiseliha enda h\u00f5rk maitse ei p\u00e4\u00e4se m\u00f5jule. Maitse asi.<br \/>\nIgal juhul kui kellegil on tahtmist proovida v\u00f5i oma k\u00fclalisi millegi erilisega \u00fcllatada, siis tasub seda toitu valmistada.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-2908\" src=\"http:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog1.jpg\" alt=\"\" width=\"1165\" height=\"775\" srcset=\"https:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog1.jpg 1165w, https:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog1-300x200.jpg 300w, https:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog1-1024x681.jpg 1024w, https:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog1-768x511.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1165px) 100vw, 1165px\" \/><\/p>\n<p><span style=\"color: #ff0000;\">Valmistamisaeg: 1,5 tundi, Wellingtoni v\u00f5ib kokku panna ka eelmisel p\u00e4eval.<\/span><br \/>\n<span style=\"color: #ff0000;\">Tase: \u00fcle keskmise<\/span><br \/>\n<span style=\"color: #ff0000;\">Kogus: neljale<\/span><\/p>\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Koostisosad:<\/span><br \/>\n1 kg veise sisefileed, kelmed eemaldatud ja lihat\u00fckk kenasti \u00fchtlaseks trimmitud<br \/>\n2 spl Inglise sinepit<br \/>\nSoola ja musta pipart maitsestamiseks<br \/>\n0,5 tl v\u00e4rsket v\u00f5i kuivatatud t\u00fc\u00fcmiani<br \/>\n3-4 spl oliivi\u00f5li liha pruunistamiseks<br \/>\n500 g pakk valmis lehttainast<br \/>\n500 g \u0161ampinjone, need ei pea olema pruunid, sest seened muutuvad praadides pruunikaks<br \/>\n2 suuremat k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt<br \/>\n250 g toorsuitsu peekonit<br \/>\n1 muna<\/p>\n<p>Serveerimiseks sobivad nt ahjukartulid, toorsalat<\/p>\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Valmistamine:<\/span><br \/>\n1. L\u00f5ika sisefilees k\u00f5ige ilusamast osast \u00fchtlane t\u00fckk, eemalda kelmed ja trimmi vajadusel liha, et t\u00fckk saaks h\u00e4sti \u00fchtlane<br \/>\n2. Maitsesta liha meresoola ja musta pipraga igast k\u00fcljest.<br \/>\n3. Aja paar spl oliivi\u00f5li praepannil h\u00e4sti kuumaks ja pruunista liha kiiresti igast k\u00fcljest, ka otstest ning t\u00f5sta k\u00f5rvale.<br \/>\n4. M\u00e4\u00e4ri liha kokku inglise sinepiga<br \/>\n5. Purusta k\u00f6\u00f6gikombainis seened ja k\u00fc\u00fcslauk, vala kuivale, ilma \u00f5lita pannile ja prae kuni seenemass on kuiv. Maitsesta meresoola ja musta pipra ning 0,5 tl t\u00fc\u00fcmianiga, lase kergelt hjahtuda<br \/>\n6. Kata t\u00f6\u00f6pind toidukilega, laota sellele peekoniviilud umbes nii suure alana, et see ulatuks \u00fcmber lihat\u00fcki<br \/>\n7. Kata peekoniviilud seenemassiga (duxelles) ja aja \u00fchtlaselt laiali<br \/>\n8. Aseta seenemassile pruunistatud ja sinepiga m\u00e4\u00e4ritud liha ja kasutades abiks toidukile keera peekon ja seenemass tihedalt \u00fcmber lihat\u00fcki. M\u00e4hi k\u00f5ik kilesse ja keera otstest tugevaks ja tihedaks vorstiks ning aseta k\u00fclmikusse +4 kraadi C juurde umbes 15 minutiks.<br \/>\n9. Rulli lehttaignat\u00fckk \u00f5hemaks ja nii suureks, et Wellingtoni saaks sellesse m\u00e4hkida<br \/>\n10. T\u00f5sta peekonisse ja seentesse m\u00e4hitud liha taignat\u00fckile ja keera tihedalt taignasse. Eemalda \u00fclej\u00e4\u00e4vad ja \u00fclekattes olevad taignat\u00fckid ja sulge servad ja otsad ning m\u00e4hi valmis Wellingtoni veiseliha tihedalt toidukilesse ja aseta k\u00fclmikusse +4 kraadi C juurde kuni k\u00fcpsetamiseni.<br \/>\n11. Kuumuta praeahi 200 kraadi C-ni. Aseta Wellingtoni veiseliha k\u00fcpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pintselda tainast munaga, kaunista kas osaliste sissel\u00f5igetega (\u00e4ra l\u00e4bista tainast!!) v\u00f5i kata pealt kaunistuseks taignaribadega<br \/>\n12. Soovitatav oleks kasutada lihatermomeetrit, et liha tuleks t\u00e4iuslik. Mina valmistasin sellise medium-, medium rare vahepealse k\u00fcpsusastmega liha ja lasin liha sisetemperatuuri +54 kraadi C-ni. Selleks kulus aega umbes 45 minutit, aga mina alustasin ka umbes +10 kraadise sisetemperatuuriga t\u00fckiga. Selle ajaga on tainas muutunud kr\u00f5bedaks ja kuldseks.<br \/>\n13. T\u00f5sta Wellingtoni veiseliha ahjust v\u00e4lja ja lase sel puhata 10-15 minutit. L\u00f5ika liha lahti v\u00e4ga terava noaga, serveeri kas toorsalati v\u00f5i ahjukartulitega.<br \/>\nValmis!!<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-2907\" src=\"http:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog2.jpg\" alt=\"\" width=\"1165\" height=\"775\" srcset=\"https:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog2.jpg 1165w, https:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog2-300x200.jpg 300w, https:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog2-1024x681.jpg 1024w, https:\/\/andrestover.com\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Beew-Wellington_blog2-768x511.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1165px) 100vw, 1165px\" \/><\/p>\n<div id=\"themify_builder_content-2903\" data-postid=\"2903\" class=\"themify_builder_content themify_builder_content-2903 themify_builder themify_builder_front\">\n\n\t<\/div>\n<!-- \/themify_builder_content -->","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ilmselt peab iga toidutegemisest huvitatud inimene valmistama v\u00e4hemalt korra-paar elu jooksul Wellingtoni veiseliha. Hea v\u00f5imaluse selleks andis Kerttu Kikas, kes t\u00f5i ootamatult meile lihaveise liha, mille hulgast mul \u00f5nnestus saada ka t\u00fckk suurep\u00e4rast sisefileed. Wellingtoni veiseliga on Briti roog, mis on valmistatud veise sisefileest, mis on keeratud kas pasteedi v\u00f5i seenepasta (duxelles) v\u00f5i m\u00f5lemi sisse, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2906,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[320,19],"tags":[414,444,518,38,505,621],"class_list":["post-2903","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loomaliha","category-rahvustoidud","tag-bacon","tag-beef","tag-champignons","tag-inglise","tag-mustard","tag-puff-pastry","has-post-title","has-post-date","has-post-category","has-post-tag","has-post-comment","has-post-author"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.2","language":"ee","enabled_languages":["en","ee"],"languages":{"en":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ee":{"title":true,"content":true,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2903","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2903"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2903\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3101,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2903\/revisions\/3101"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2906"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2903"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2903"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/andrestover.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2903"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}